30/01/2008

Vargamäe lapsed


See pilt on Ott Kangilaski illustratsioon Anton Tammsaare suurteose "Tõde ja õigus" esimesele köitele 1952. aastal. Nii kummaline, kui see ka pole, olen sellel pildil ka mina, võib-olla isegi kaks mind, sest käisin lapsena just selle joonistuse jaoks kunstnikule poseerimas tema ateljees kohvik "Moskva" kohal.

Ta pani mind mitmesse asendisse. Eriti mäletan põlvitamist ja käpuli olemist mingil alusel. Kunstnik oli muheda jutuga. Ka mõnes lasteraamatus peaks olema tema tehtud pilte, millele poseerisin. Meelde tuleb värsiraamat "Hiiglane", kus ühel leheküljel on lapsed karussellil. Tookord pani ta mind toolile kaksiratsa, raamatus olen hobuse seljas.

Kangilaski illustreeris väga paljusid raamatuid, kõik "Tõe ja õiguse" köited seal hulgas.

Täna on Anton Hansen Tammsaare 130. sünniaastapäev. Kuidagi vaikselt on see tulnud – ilma meediakärata. Tänases Postimehes kirjutab Anton Hansen Tammsaare Muuseumi juhataja Maarja Vaino, kuidas kirjanik oma eluajal juubelite tähistamisest kõrvale hoidis: "Tammsaare 50 aasta juubel 1928. aastal oli olnud üldrahvalik pidupäev, igas Eestimaa nurgas korraldati aktusi ja austamisõhtuid. Tammsaare koju Toom-Kuninga tänavas ilmus delegatsioon, et viia kirjanik kõige tähtsamale, Estonias toimuvale vastuvõtule.
Tammsaaret ei olnud aga kodus ja ta ei ilmunud ka ühelegi tema auks peetud piduõhtule. Ta jalutas hoopis Pirital ja lasi taksol oodata, kuni vastik ilm sundis tagasi koju minema. Selleks ajaks olid kutsumata külalised juba lahkunud."


Ja veel: "Kõike, mis Tammsaare oli öelnud, kasutati viimase võimaluseni ära, sest intervjuusid andis kirjanik vähe, huvi tema vastu oli aga suur. Tammsaare oli 1936. aasta andmete kohaselt loetavaim kirjanik Eestis."


Lapsena meeldis mulle väga Tammsaare "Meie rebane" – südamlik looduselugu. Neiueas paelusid eriti "Elu ja armastus" ning "Ma armastasin sakslast". Ka kõik muu on mitu korda loetud. Või veel, kellele minu põlvkonnast poleks koolipõlves pähe tuubitud lauset "Tee tööd, siis tuleb ka armastus..." Vargamäe karuste meeste vastastikust vimmakiskumist oli põnev lugeda, "Tõe ja õiguse" naistegelastest olen mitu koolikirjandit kirjutanud.


Eluloolise faktina on minu jaoks huvitav, et mu vanaisa Tammsaaret tundis, kui too 1919-1940 Tallinnas elukutselise kirjanikuna töötas.

No comments:

Post a Comment