Palin on minu jaoks hea ajakirjanduse ja dokumentalistika võrdkuju. Võin tema reisisarju "80 päevaga ümber maailma" ja "Himaalaja" vaadata korduvalt, ikka ja jälle enda jaoks mingit iva leides. Tal on uskumatult hea oskus inimestega suhelda, samas on ta kogu vestlust alati ilmestanud väga huvitavate seikadega igapäevaelust. Ta on väga tundlik, tajudes ka toimunu allhoovuseid. Kui tema reisisarju palju vaadata, siis hakkavad muidugi silma ka motiivide kordused ja tema n-ö lemmiktegevused, aga need kordused ei häiri.
Tema saated pakuvad kohtade avastamise kõrval alati võimalust avastada inimest, mõista, kui palju igasuguseid seoseid on inimkonnal tervikuna, kui tihedad need seosed on ja kui väärtuslik on elu.
Palini reisisarjad on meile enamasti näha olnud Soome kaudu. Lisaks juba nimetatud kolmele ka "Hemingway jälgedes" ja vähemasti jupiti ka "Sahara". Nägemata on mul "Nabalt nabale" ("Pole to Pole") ja "Full Circle".
"Uus Euroopa" on sellepoolest põnev, et sisaldab 5. osas ka Eestit, Lätit ja Leedut. Seda osa tutvustava klipina näitab BBC oma leheküljel, kuidas Palinit kaanide ja kuppudega ravitakse Hoiatusena on klipile lisatud, et see "sisaldab verd".
Hiljuti hakkas mulle meie ajakirjandusest silma, et eestlased pole rahul, kuidas Palin Eestimaad näitab. Et meile polevat iseloomulik püramiidmaja, sütel kõndimine või seesama eespool kirjeldatud ravi. Et Palin pidanuks midagi tegema teisiti. Aga võib-olla just need asjad paistsid talle eksootilised, võib-olla tunneb ta mingitest kirjeldustest Eestimaad kui nõiamaad, kus elab nõiarahvas. Eks varsti saan teada – siis kui sarja edasi vaatan. Pühapäeviti on vaatamise mõnu veel kuuel korral garanteeritud.
Sellest on mul küll kahju, et Palini siinviibimisest ükski väljaanne ei kirjutanud. Ta on mees, kellelt olnuks palju küsida kas või loomingulise köögi kohta. Lihtsalt magati maha...
No comments:
Post a Comment