05/03/2009

Kiek in de Kreuz


Aastakümnete jooksul olen nii harjunud Jaani kiriku lähistelt Kiek in de Köki tornile avaneva kauni ja tuttavliku vaatega, et nüüd tundub mulle, et kujunev sammas varjab vana kindlusetorni liigagi ära. Tornile võib siis ehk "Kiika kööki" asemel panna nimeks "Kiika risti" - Kiek in de Kreuz.








Täna keskpäeval (5.03.2009, kl 12.30 paiku) käis Vabaduse väljakul hoogne töö, aeg-ajalt olid mehed koos nõu pidamas, siis läks igaüks jälle oma rida ajama.





Pildid on siin mulle endale tuleviku tarbeks: meenutuseks, kuidas väljak suurehitustandrina välja näeb. (Pildile klõpsates on veidi paremini näha.)

4 comments:

  1. Kas näen õigesti, et pildi järgi on Kiek in de Kök viltu?

    Ajaloohuvilise – kes suudaks sel teemal rääkida mitu tundi – tähelepanek: Kiek in de Köki kõrval ei olnud eluhooneid, mille korstna kaudu oleks saanud kööki kiigata, nagu rahvasuu torni nime seletab. Linnamüür, mille kaitsekäik torniselga läbib, oli parhammüür ehk põhimüürist madalam eesmüür, mis oli linnamüüri edelanurgas olemas umbes Tallitornist Kitsetornini (Rüütli t nurgani). Ka nn Neitsitorni ees on parhammüüri jäänused alles. Põhiline linnamüür oli pisut tagapool, Kiek in de Köki taga laskub müür astmeliselt Neitsitorni juurest Rüütil tänavale. Mu ettekujutise järgi oli linnamüüri ja parhammüüri vaheline ala tühi (või vähemasti ei olnud seal alalisi hooneid, ammugi elamuid). Pigem tähendas torni nimi vaatamist lahingukööki (kusjuures Kiek in de Köki laskeavad vaatavad enamasti hoopis piki müüri praegusesse Seitsme linnuse parki ja Harjuvärava ette, mitte Tõnismäe poole, nagu võiks arvata; 1577. a piiramisel kasutasid venelased selle ära, panid suurtükipatarei tollasele Tõnismäele ja kõmmutasid sealt Kiek in de Köki ja muud sealnurga tornid üpris katki).

    Kiek in de Kök on erakordselt kõrge põhjusel, et sealt saaks jälgida, mis toimus Toompeal – meenutagem, et keskajal oli all-linn ja Toompea eraldi linnad (õigemini oli linn ainult all-linn, Toompea oli maa), mis olid mõnikord vaenujalal. 1561. aastal toimus koguni suurtükilahing all-linna ja Toompea vahel (mille võitis all-linn, sest neil oli Kiek in de Kök).

    Teine asi on lõhnadega, mis võisid Rüütli t elamute korstendest tornini tõesti kanduda! ☺

    ReplyDelete
  2. Aitäh sisuka kommentaari eest.

    Kiek in de Kök on mitmest erinevast punktist vaadates viltu. Kui torni nime pildiotsingus googeldada, siis on seda fenomeni natuke näha. Näiteks Vene kiriku poolt Neitsitornist mööda pildistades on Kiek in de Kök ka veidi viltu, mõnest vaatenurgast veel. Osadel piltidel aga jälle otse mis otse, eriti niisugustel "paraadpiltidel", mille puhul fotograaf on teadlikult parimat rakurssi otsinud. Nii masaja torni puhul pole seda viltusust alati märgata.

    Mu käsi võis aparaati ka omakorda veidi viltu hoida, sestap ehk selline veidi rohkem märgatav kalle, aga nii see torn R-kioski juurde paistab.

    ReplyDelete
  3. need Toompea ja all-linna sõjad miilavad ju siiani ;)

    /juuni

    ReplyDelete
  4. Veel: Kiek in de Kök on Vabaduse väljaku või Harjumäe poolt vaadatuna kaks korrust maa sees. Esimese korruse (fotokeldri) põrand on tegelikult Vabaduse väljakust ainult umbes 4 meetrit kõrgemal. Torni erakordne suurus paistab alles alt Rüütli tänavalt vaadates.

    ReplyDelete