01/09/2009

Miks Vabaduse väljak mind ei vaimusta

Käisin mõni aeg tagasi minagi vastvalminud Vabaduse väljakut vaatamas. Korras, puhas ala kesklinna südames. Palju parem, kui näiteks kunagi naislinnapea ajal joonistatud lilledega plats. Parem ka, kui paljude aastate kole parklaala.

Aga ma pole vaimustunud ega ühine kiitjate kooriga.

Esiteks on minu meelest täiesti ära rikutud ilusad vaated, mis Pärnu maantee poolt avanesid Kiek in de Kökile (sammas on ees); mis endise Moskva kohviku poolt avanes üle väljaku linnavalitsuse hoonele, Vene teatrile ja Palace´ile (väljaku servana kavandet piire ja sageli valimisreklaami täis teabeekraan on ees); mis linnavalitsuse poolt vaadates kohviku poole samuti kena oli (vaate lõhub ikka see bussipeatuste tagune piire, mis millegipärast on veel sinist värvi).

Bussipeatustes seistes näeb läbi piirde sinise klaasi sinist väljakut, mis tuletab kuidagi meelde seda valgust, mis on mõnede kaubakeskuste tualettruumides, et narkomaanid seal süstida ei näeks. Istepink, mis bussipeatuste poolel selle klaaspiirde ees pikalt on, on hädavajalik, aga ebamugavalt madal - sealt tõusmine on päris vaevaline. Lastele ja väga lühikeseks jäänud vanainimestele on iste siiski paras.

Mulle ei meeldi kui tänavatel ristub korraga liiga palju tänavakattemustreid või erinevaid treppe. Jah, see on tore, et väljaku alla viib korralik kaldtee, aga trepistike lahendus pole minu meelest kõige parem.

Ahhaa-keskust ja kohvikut ma ei külastanud, sest sattusin kohe all paremale keerates maa-alusesse parklasse. Esimese asjana hakkas seal silma vana müür - ja see mulle tõesti meeldis. Kohtumine enne meid olnud ajaga! Tundus, et see meeldis ka teistele uudistajatele. Aga ukseavast müüri poole kõndija peab olema väga ettevaatlik, sest muidu võib tal märkamata jääda, et enne parkla sõiduteed on üks allaviiv aste. See oli minu sealkäigu ajal suhteliselt hämaras ja väga paljud kippusid seal koperdama või kukkuma.

Kohviku ees tulin üht kõrvaltreppi mööda parklast väljakule tagasi. Kui väljakule sobisid pingid hästi, siis palju vähem sobivad need mu meelest Harju tänava otsa, kus neilt avaneb vaade endise kohvik Tallinna hoone ustele-akendele. Võib-olla nooremale rahvale meeldib seal istuda, aga mina küll ei tahaks. Ka Kultuse-kohviku juures väljakule paigutatud Saku õlletehase kattevarjud ei sobi sinna minu meelest kuigi hästi. Väljaku nurga juures maas olev klaasaken vanadele müüridele on tore, aga klaas ise oli jalajälgi täis tatsatud. Selle puhtana hoidmisega on ilmselt tükk tegu.

Niisugune subjektiivne jorin siis sedapuhku. Pildistamise tahtmist ei tekkinud.

No comments:

Post a Comment