17/08/2010

Imelisel Ida-Virumaal 1.

Ühe suure töö tunnistaja

Just sõna "imeline" kordus sageli kultuuriministeeriumi ja ajakirjanike liidu ühiselt korraldatud väljasõidul, mille eesmärk oli tutvustada Ida-Virumaa tööstus- ja sõjaajaloo pärandit.

Teekond: Kiviõli - Maidla - Aidu - Sillamäe - Vaivara - Narva-Jõesuu - Narva. Aeg: reede, 13. august 2010.

Imeline inimeste poolest, eriti kohalike noorte eestlaste tahtmise poolest midagi luua ja rajada, tehes seda koos nendega, kes Ida-Virumaad oma koduks peavad ja siinse elu-olu parandamise eest hoolt kanda tahavad.

Kiviõli vanem tuhamägi
Imeline looduse poolest, mis peidab nii ilu kui varandust, maa peal ja maa all. Looduse poolest, mida on taastatud, ja looduse poolest, mida tahetakse hoida.

Imeline ajaloo poolest, milles on olnud palju valusat ja segast, aga mis kogu oma keerukusega on ometi osa meie Eesti elust ja ajaloost.

Imeline veel paljude asjade poolest, mille nägemiseks ja mõistmiseks jäi meie pingsast 16 töötunnist väheseks, aga mis sisaldasid endas kutset tulla Ida-Virumaale tagasi. Mis olid sageli hoopis teistmoodi, kui Tallinnast vaadates paistab või eemalolijale tundub.

Kiviõli noorem tuhamägi, seiklusturismi keskus
Kiviõli tuhamäed ei ole enam pelgalt hallid dinosaurused looduspildis. Vanema mäe kõrgus on 96 meetrit ja nii suureks kasvas see aastatel 1922- 1975. Nõukaajal tavatsesid kohalikud selle otsa ronida, et Soomet vaadata. Mere ääres Soome poole vaatamine oli piiriolude tõttu võimatu, siis roniti mäele.

Tuhamäeks pole Kiviõli kaht mäge õige nimetada, sest nendesse tehismägedesse on ladestatud poolkoksi. Uuem mägi on on 116 meetri kõrgune ja sellesse ladustamine lõpetati 1990. aastatel.

Kiviõli Seiklusturismi Keskuse noor ja hakkaja juhatuse liige Janek Maar pani oma jutuga seiklusturismi keskuse ideedest kuulajad lausa vaimustuma. Ametlikus keeles on eesmärgiks luua Kiviõli tuhamägede juurde aastaringseid ja kvaliteetseid liikumisharrastuse ning spordi- ja seiklusturismi võimalusi pakkuv keskus, mis suudab korraldada rahvusvahelisi suurvõistlusi. Väga edukalt on siin juba hakanud toimuma Kiviõli motofestival, aga kavatsusi on palju rohkem.

Ja kõik sai alguse sellest, et kahel noormehel oli aastaid tagasi igav lihtsalt mäest alla sõita ja nad hakkasid mõtlema uute võimaluste loomisele. Nii sai alguse Janeki ja tema sõbra eneseteostus. Selle loosungiks sobiks: "Vali ise oma seiklus!"

Noorem mägi on praeguseks kenasti haljastatud. Rajatakse kiirlaskumise teid, lumelauaradu. Meie tulevased olümpialased saavad siin treenida ja võistelda. Ilus unistus, millest palju on juba tegelikkuseks saanud.

See pilt on Maidla põhikooli peauksest Maidla mõisas. Aastatel 1689 - 1877 oli Maidla mõis Wrangellide perekonna valduses. Praegune koolihoone valmis 1767. aastal.

Kooli majandusjuhataja sõnul on kooliümbruse heakorraga palju vaeva nähtud, näiteks maitsetaimede aed kujundatud ja üldse tahetakse mõisa ümbrus väga ilusana hoida. Sel sügisel läheb seal esimesse klassi 11 eesti last.

Osake Aidu karjäärist
Maidla koolis räägiti meile ühest teisest suurest unistusest - Aidu sõudekanali ning veespordi - ja vaba aja keskuse loomisest. Arvatavasti valmib see 2020. aastaks. Kui ligi 34 ruutkilomeetrine Aidu põlevkivikarjäär suletakse, siis tahetakse siia rajada rahvusvahelistele nõuetele vastav veealade spordikeskus. Oma sõudekanalit vajavad Eesti sõudjad väga.

Põlevkivikarjääris tegutsedes mõeldakse ka loodusehoiule. 2008. aastal pakkus Eesti maaülikool Aidu karjääri ümbruse valdadele, et maastikuarhitektuuri üliõpilased võiksid karjääri tuleviku kujundamiseks oma ideed välja pakkuda. Ideede hulgas on mõte kõrgseikluspargist ja kuni 50 meetri sügavusest sukeldumiskompleksist. Põnevad ajad on ees.

Osake Sillamäe sadamast
Sillamäe sadamasse lihtsalt niisama uudistaja naljalt ei pääse. See on Euroopa Liidu kõige idapoolsem süvavee sadam, kus on võimalik käsitleda kõiki kaubagruppe alates nafta- ja puistekaupadest kuni konteinerkaupadeni. Käisime endise ohtlike jäätmete hoidla kohal. Nüüd on see ala kaetud ja puhas. See töö läks maksma 20 miljonit eurot ja kestis aastatel 1999 - 2008.

Silmeti kohta kuulsime ka palju põnevat. Muuhulgas näiteks seda, et CERN ja kuulus või kurikuulus suur hadronite põrkur ehk "suure paugu masin" kasutavad agarasti Silmetis toodetud nioobiumit. Öelge siis veel, et Eestil pole maailmateaduses osalemiseks suuri võimalusi.

Järgneb.
Minu fotod.

EDIT/ Selle teksti alusel on ilmunud minu pikemad kirjutised ajalehes Videvik (Nr 32, 16. sept 2010 ja nr 33, 23. sept 2010), mida vaadata peaks saama digitaalarhiivi DIGAR leheküljelt http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=53394

No comments:

Post a Comment