12/02/2018

Stefan Klein „Unenäod. Rännak meie seesmisse tõelusse“


Stefan Klein
„Unenäod. Rännak meie seesmisse tõelusse“

Saksa keelest tõlkinud Krista Räni.
Kirjastus Varrak, 2018.

Kindlasti raamat kõigile, keda huvitab unenägude salapära. Ühed otsivad sellele seletusi esoteerikast, teised jälle teadusest. Stefan Klein jääb oma olemusele kindlaks – olles tuntud teadus(aja)kirjanik balansseerib ta selles raamatus üsna osavalt esoteeriliste ja teaduslike seletuste piiril, riskides mõnikord ehk ka paramaailma kukkuda, aga ometi suutes tõsiteaduse juurde pidama jääda. Kuigi tal tuleb nentida, et ega teaduski unenägemisest palju tea, ehkki Freudi aegadest on palju uusi arusaamu juurde tulnud, eriti hoogsalt viimase aastakümnega. Kleini raamat valmis 2014. a.

Avades meile unenägude kohta uut teavet, loob Klein ka palju uusi küsimusi, sest nii tohutu palju on selles valdkonnas veel uurimata. Kui Freud käsitles unenägusid salasoovide ja lapsepõlveelamuste väljendusena, siis Klein püüab oma raamatus näidata, et „unenäod on märksa enamat kui teadvustamata igatsuste väljendus – nad on võti, millega lahendada meie teadvuse mõistatus. Nad aitavad meil aru saada, kuidas meie aju toob esile selle, mida me tajume tegelikkusena“.

Klein selgitab: „Uni on nagu labor, kus loodus teeb katseid eri teadvuse seisunditega. Me peaksime elama üheaegselt mitut elu, kui tahaksime päeva jooksul saada umbes samavõrra mitmekesiseid kogemusi. Kõik, mis juhtub meiega üheainsa öö jooksul, on võrreldav sellega, et saada ühele poole terve nädala argipäevatoimetustega, teha vähemalt üks pikem reis, olla ajutiselt jälle laps, kannatada alumise kehapoole halvatust ja kogeda pealekauba veel mitut narkotrippi. Elu intensiivseim aeg algab siis, kui tuli on kustutatud.“

Muu hulgas saab lugeda zombidest meie ajus, kirgastest unenägudest, unehalvatusest ja košmaaridest, aga ka hinge allhoovustest, mis põhjustavad unenägudes tagaajamist, seksi, kukkumist ja kogemust üritada midagi tulutult üha uuesti teha.

Klein tõestab, et vastupidiselt tavaks kujunenud arvamusele ei kasuta unenäod meiega kõneldes sümbolite keelt. Ka õpime me unenägudes tulevikuga toime tulema. Ta toob rohkesti näiteid unenägude üleskirjutustest ja uurimisest, aga ka unenägudest kui inspiratsioonist (näiteks Kafka loomingus).

Varraku tõlkija ja toimetaja tandem (Krista Räni / Terje Kuusik) on Stefan Kleini loomingu eestindamisel nüüdseks palju tunnustust väärivat tööd teinud ja selle edasiandmisel kohati lausa ülitäpsed.

Võib-olla omaenese väikese kiiksuna pean siiski märkima, et mulle hakkas vastu eesti keeles juurdunud (ja keelemeeste poolt seni veel lubatud) Viini asemel Wieni kasutamine. Seda näiteks Freudi kliiniku asukoha puhul. Võrdlusena võin nimetada samuti Varrakus ilmunud David Messeri romaani „Sigmund“ (e. k 2016), kus Viin on meile harjumuspäraselt Viin.

Tänan kirjastust Varrak raamatu eest.

No comments:

Post a Comment