Lihtsalt üks (pleenumi)meenutus

Riigikogu tänasest pressiteatest: „Riigikogu saalis algab täna keskpäeval neli tundi kestev arutelupäev „Riik kui kunstiteos“, millega tähistatakse ajaloolise aprillipleenumi 30. aastapäeva. /---/ Eesti Kultuuri Koja korraldataval arutelupäeval mõtisklevad Eesti tuleviku üle nii 30 aasta eest loomeliitude pleenumil osalenud kui ka need, kes 1988. aastal veel sündinud polnud. Riigi väljavaatest saada kunstiteoseks kõnelevad Enn Põldroos, Heinz Valk, Ignar Fjuk, Ike Volkov, Marju Lauristin, Mark Soosaar  ja Rein Veidemann.“

Kõnelejaid on veelgi, arutelu saab jälgida veebist. Üritasin seda mõnda aega ka teha, aga ju oli huvilisi palju, sest ülekanne hakkis tohutult ja ma loobusin selle vaatamisest. Selle asemel meenutangi siin ise.

Oma mullu ilmunud raamatus „Nooruse lugu“ kirjutasin tollest ajast lühidalt:
„Väga vastuolulised on mu mälestused ajast, mil kuulusin Ajakirjanike Liidu juhatusse. Koosolekud olid sageli lihtsalt ühe või teise ebaolulise asja arutamisele pühendatud. Jagati autoostulube, reisituusikuid. Elavnemise märgid tekkisid 1988. aasta aprilli alguses toimunud loominguliste liitude juhatuste ühispleenumit ette valmistades. Aga oli tunda tugevat lahknemist vanemate n-ö parteiliste ajakirjanike ja nooremate ning edumeelsemate vahel. Enne pleenumit oli olukord keeruline. Loomeliitude juhatused kohtusid korduvalt, et kokkusaamist ette valmistada. Mäletan mitut kohtumist Arhitektide Liidus. Ajakirjanike Liidu esimees tahtis kujunenud situatsioonis tagasi astuda, kuid juhatuses otsustasime enne ühispleenumit seda soovi mitte rahuldada.
Sel kiirel ajal olen oma päevikusse kirjutanud: „Vapustavad elamused 1.–2. aprilli loominguliste liitude pleenumilt, mida enne veel seedida tuleb, kui midagi kirja panna. Igatahes on sümpaatne, et nii suure innuga töötati, teisel päeval vabatahtlikult hommikul kella 10-st õhtul kella 22.30-ni. Käsitlesime palju kõikvõimalikke raskeid asju: hümnid, lipud jms.“ 2. aprilli õhtust mäletan, kuidas Toompealt tulnuna seisin bussipeatuses, et koju sõita, ja kuidas süda rõõmustas sees, et kogu pleenum nii korda läks ja sisukas oli. Oli mõttelennu ja unistuste tuule kevad.“

Tavaliselt on möödunud 30 aasta jooksul meenutatud ainult neid, kes pleenumil sõna võtsid. Jah, neid võiks võrrelda lipukandjatega, kuid märkimist vajab ka taust. Vähemasti Ajakirjanike Liidus (mida tollal loeti igati täieõiguslikult loominguliste liitude hulka kuuluvaks, kuigi seda praegusajal enam ei tehta) käis pleenumi eel suur ettevalmistustöö, milles osalesid kõik juhatuse liikmed. Mõned olid küll vastakatel seisukohtadel (sest aeg oli keeruline), suurem osa aga innukalt otsimas, kes ja millisel teemal peaks pleenumil sõna võtma, ja aitamas pleenumikõnesid ette valmistada. Küllap oli taustal toimuv oluline ka teiste loomeliitude juhatustes – eriti agaratena mäletan arhitekte ja kirjanikke.

Ajakirjanike Liidu juhatusse, selle tööd juhtinud 13liikmelisse sekretariaati ja revisjonikomisjoni kuulusid aprillipleenumi ajal need inimesed (valitud Ajakirjanike Liidu VII kongressil 29. nov 1986):

Suur hulk neis nimekirjades olnutest osales ühispleenumil ja andis oma hääle tulevikule.

Nimekirjad on koopiad 1988. a teatmikust „Eesti NSV Ajakirjanike Liit“, Tallinn, „Perioodika“ 1988 (paremaks vaatamiseks klõpsa nimekirjale).

1185.